E-R 11.00-18.00
Muul ajal avatud vastavalt ürituste toimumisele.

 

Ligipääsetavus
Iisaku rahvamaja külastades on võimalik parkida sõiduk hoone kõrval asuvasse parklasse. Parkla on asutuse sissepääsu lähedal ning invaparkijatele on võimalik parkida kohe peasissekäigu kõrvale. Rahvamajani on kõvakattega juurdepääsutee. 

Ajalugu

1868. aastal sai Iisaku köstriks Robert Theodor Hansen (laiemalt tuntud laulu "Ema süda" autorina).  28. oktoobril 1868 avas ta leeritoas erakooli ja veel samal aastal asutas segakoori, mis juba 1869. aasta I laulupeost osa võttis. 1905. aasta 3. juulil asutati Iisaku Muusika ja Kirjanduse Selts ja 1910. aasta sügisel pandi püsti koostöös Iisaku Põllumeeste Seltsiga kiriku lähedal kõrgel künkal seltsimaja. Pidulik avamine toimus 31. oktoobril.

Hoone on kantud kultuurimälestiste riiklikusse registrisse. Tegemist on ühekorruselise ristkülikulise põhiplaani ja viilkatusega palkehitisega pae- ja maakivist vundamendil.

Tänagi on  Iisaku rahvamaja  tore paik kultuurisündmuste korraldamiseks, kus tegutsevad isetegevuskollektiivid ja toimub regulaarselt teatrietendusi, kontserte, tantsuõhtuid, filmiseansse jne.

Rahvamaja vahetus läheduses on olemas ka lauluväljak.