Süüdatud sai lõke, kus pajakeses podises nõiajook, mida iga peanõia Nordiina poolt ristitud nõid pidi lusikatäie ka alla neelama. Ristitud nõiad viskasid luudadega kaugust ja tantsisid lõkke ümber nõiatantsu. Selle tantsu ja tralliga läksid nõiakestel ka muidugi vatsakesed tühjaks. Kõhukesed sai täita lõkkes küpsetatud nõiakartulite ja -vorstikestega. Kartuleid lõkkesse pannes lausuti nõiduslikke sõnu ja lauseid. Suu tehti magusaks lõkkel grillitud vahukommidega. Aeg möödus kui üks silmapilk. Noored olid rõõmsad, et said üle pika aja jälle üheskoos trallitada.

 

Volbriööl süütame lõkked,

 ületame kõik nõidumistõkked.

 Tuletame meelde loitsu võtted,

 ühendame käed ja mõtted.

 

Nõiajook sai joodud, 

vorstid juurde söödud. 

Tantsusammud tantsitud, 

loitsud juurde lausutud. 

 

Igaüks saab nõiaks ristitud, 

keegi selle peale itsitab. 

Kauge möödujagi silmi kissitab 

ja hetke seisatab. 

 

Tühjaks sööme laua,

sest pidu kestab kaua. 

Nõiad juba väsinud, 

pingi serval lesivad. 

 

Aeg lõpetada pidu, 

maapinnale on tekkinud udu. 

Igal nõial oma kodu, 

neid lendas täna terve rodu.

 

Kurtna majahaldjas Aire Valdur