Nii nagu koorilauljatele on südamelähedane pääseda suurele laulupeole ning rahvatantsijale on oluline olla tantsupeol osakene ühistest kaunitest mustritest, on rahvamuusiku hingele hädavajalik saada kokku piirkondade ja valdade üleselt, et tunda rõõmu koosmängust. Et saada uusi ideid, inspiratsiooni ja värsket repertuaaritäiendust. Talvine muusikajämm on nagu rahvamuusikute „laulupidu“. Kuid miks just Moostes? Mooste on saanud rahvamuusikute kokkusaamiskohaks seetõttu, et  seal asub Mooste rahvamuusikakool, kus töötab kirglik pärimusmuusikaõpetaja Krista Sildoja, kes on selle jämmisündmuse hing ja süda.

Mis on üldse jämm? Jämm on muusikute omavaheline vabas vormis kokkusaamine.  Jämmikultuuriks võib nimetada seda, kui asjad, meeleolud ja kokkumängud sünnivad siin ja praegu. Pisut nagu improteatri moodi. Jämmil musitseerimine ei ole alati väga planeeritav, juhitav ega etteaimatav. Mis ongi tore., sest elus peab olema saladusi ja üllatusi. 

Meie laupäevaõhtusele suurele ja rõõmsaid üllatusi pakkuvale jämmile eelnesid päevased õpitoad, õpetajateks Ott Kaasik ja Tanel Sakrits, nemad olid ühislood koosmänguks välja valinud, meil ülejäänutel oli privileeg lasta end üllatada.

Foto: Õpitubade läbiviijad Ott Kaasik ja Tanel Sakrits.

Üheks muusikavitamiiniks kujunes ühislugu „Te aroha“: 

Praegusel heitlikul ajal on nii elurõõmsa laenguga sündmusest osasaamine üks võimalus, kuidas hoiduda ümbritseva depressiivsuse eest, seetõttu oleme tänulikud, et folkansambel KIMP sai koos sõpradega 125 muusiku seas Alutaguse huvikeskuse toetusel osaleda Jaanuarijämmil.