See on film võimalustest ja valikutest, hirmudest ja üksindusest, vabadusest ja armastusest. Helgelt ja südamlikult näitab Tõemäe noorte inimeste esimesi suuri valikuid. Nende üleskasvamise lugu peegeldab ka aja kulgu, tõdes režissöör. "See aeg käib nendega kaasas ja nemad kannavad seda aja mõtet, vähemalt nii ma olen püüdnud seda filmi jutustada. Aga kindlasti on seal ka minu nägemus sellest ajast. Usun, et need elemendid tulevad sealt ühel või teisel moel välja. See aeg on ka filmi keeles olemas, ta on oma loomult sarnane esimese filmiga – ta on nagu jõgi, mis voolab."

 

Kindlasti on paljud meie lugejatest asjaga kursis, aga ehk on neidki, kellele tuleb uudisena,  et üks nende filmide peategelane on Karit Tuusula Mölder Tudulinnast. Rääkisin Karitiga veidi filmitegemistest ja muustki.

 

Kuidas nii juhtus, et osutusid filmi valituks?

 

Filmi "Aeg on siin" sattusin läbi toreda juhuse. Tolleaegne Tudulinna Põhikooli huvijuht, kes oli mu vanemate tuttav, soovitas mind sinna. 

 

Said siis Tudulinnas kohe ka kuulsust kogeda?

 

Tudulinnas kindlasti kuulsust ei kogenud. Siiski on mind peale filmi linastumist ja hiljemgi elus ära tuntud.

 

7-aastasena unistasid saada (nagu paljud väikesed tüdrukud) lauljaks või lotopiletite müüjaks või iluuisutajaks. Millega nüüd 12 aastat hiljem tegeled?

 

Hetkel on elu üsna rahulik. Õpin Tallinna Tehnikakõrgkoolis majandusarvestust, eelnevalt lõpetasin Tudulinna Põhikooli ja Avinurme Gümnaasiumi. Olin see äge lend, kes lõpetas 2020. aasta kevadel. Covid ja sellega kaasnenud distantsõpe lõi kõik plaanid sassi, aga ausalt öeldes olin juba eelnevalt segaduses, mida ma õppima tahan minna. Seega võtsin vaheaasta töötades klienditeenindajana.

Alates 2017. aastast tantsin koos emaga meie koduses naisrahvatantsurühmas Rabaroosid. Kodukohas hoiab mind armastus. Kohtasin oma elukaaslast ja nii ma siia jäingi ning miski mind eemale ei kisu. 

Kas see, et filmile  järg on tulemas, oli kohe teada?

Ma ei mäleta, et kohe alguses oleks olnud plaan filmile järg teha. Kuid 2016. aastal hakati sellest siiski tõsiselt rääkima.  Algselt pidi film välja tulema aastal 2020, aga asi jäi rahastuse taha. Viimased võtted õnnestus teha alles eelmise aasta alguses. 

Mis tunne on filmitegijad oma ellu lasta? Kas oli suur erinevus esimese ja teise filmi tegemise ajal?

Kui oled 8-aastane, siis kaameratest end väga segada ei lase ja oled loomulikult vabam. Suuremana märkad rohkem ja jälgid mida ütled. Muidugi kiitus meie suurepärasele režissöörile Marje Tõemäele, kes on väga hea intervjueerija. 

 

Kui palju päevi tuleb  meeskonnaga veeta selleks, et kokku tuleks üks tavapärane dokumentaal?

 

Minu päevi oli kokku umbes neli-viis. Korralikud pikad tööpäevad. Teise filmi läks minu arust ikka väga palju materjali. Iga kord kui meeskond tuli, oli nendega nii tore- nagu oma perekond. Arutasime maailma asju, sõime koos ja tegime ikka nalja ka. 

 

Kirjelda pisut filmimise tööprotsessi.

 

Filmimise päevad olid alati eelnevalt läbi räägitud, mida ja kus filmima hakkame.

Pikemad jutustamised filmiti enamasti otse ja loomulikult, ei tehtud duubleid nagu see käib vist mängufilmide tegemisel. Aga eks mõningaid lauseid sai ikka ümber sõnastada ja lühemaks teha, et filmi ära mahuks  ning mis seal salata, mõnda astumist ja asetamist tuli siiski ka korrata.

Kui palju te omavahel suhtlesite või suhtlete teiste peategelastega? On teil mingi side või kohtute ainult seoses filmidega?

Teiste peategelastega väga ei suhtle, ei tea kuidas nii on läinud. Sotsiaalmeedias oleme siiski sõbrad.

 

Kas on loota ka selle filmile järge?

Ennusta veidi, milliseks su elu on kujunenud kümne aasta pärast. Siis pärast tore näha, mis läks täppi ja mis mitte.

 

Hetkel midagi kindlat veel ei ole järgmise filmiga. Eks elame, näeme. 

10 aasta pärast  elan loodetavasti maal suures majas  õnnelikult koos oma perega. Äkki olen abielus ja mõni laps jookseb aias ringi. Loodan, et olen saanud palju reisida :).

 

Juhuse tõttu oled saanud minu meelest ääretult põneva ja rikastava kogemuse. Kuidas ise sellele tagasi vaatad?

 

Filmikaaslase Dorisega naerame alati, et oleme osa ühest ägedast sotsiaalsest eksperimendist. Tore on omada sedavõrd kvaliteetset nö. päevikut oma elu hetkedest ja mõttemaailmast. 

Filmi treiler: 

 

 

Filmi „Sellest saab meie suvi“ saab näha Iisaku rahvamajas 2. juunil kell 19.00. Kohal on ka Karit, nii et publikul avaneb võimalus küsida neid küsimusi, mis minul küsimata jäid. Olete oodatud!

 

Merle Pikhoff