Tänavu saime siiski hakkama. Ei saa öelda, et vahepealsed aastad oleks möödunud jälgi jätmata. Osalejaid ei olnud nii arvukalt kui sel peol tavaliselt. Üheks põhjuseks see, et  sündmusi peale pikka pausi on kuhjunud ühele nädalavahetusele veel enam kui see niigi suviti on olnud ja teiseks on rahvakultuuri eestvedajad pidanud vastu võtma otsuseid, mille abil leib kindlamalt lauale saab toodud. Näiteks on hakatud maasikaid kasvatama ja no selge see, et kevadisel ajal on siis käed, jalad tööd täis. Kuid kõigest hoolimata oli 5. juunil Iisaku lauluväljak toredatest rahvarõivais inimestest kirju. Oli vanemaid ja nooremaid; lauljaid, tantsijaid ja pillimehi. Vahva, et pidu toimus suvistepühal. Järgisime traditsioone ja kaunistasime peopaiga ning kiige kaskedega, sõime kohupiimakorpi ja piimasuppi. Nagu vanasti. Ja oli väga südantsoojendav kiigel rahvarõivais noori näha, justkui ajamasin oleks korraks käivitatud, sedavõrd ehe tunne oli. Ning tuleb tunnistada, et hetkel tundub Ida- Virumaa pärimuskultuuri kants olema just Alutaguse vallas.

Foto 1: Sigin- Sagin tanstijad                                                                               

Foto 2: Rahvamuusikaansamblid Lambrine ja Ämmatagused Kohtla-Järve Kultuurikeskusest

Foto 3: Kandlemeister Heino Jäger

Aitäh toetuse eest Virumaa Pärimuskultuuri Programm, Eesti Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupp, Ida- Virumaa Omavalitsuste Liit ja Alutaguse Vallavalitsus!

Suur kummardus osalenute ja juhendajate ees! Ikkagi on lootust, et pärimuskultuur kestab edasi ka Ida- Virumaal. 

Merle Pikhoff